Göttingeni koori Sankt-Jacob Kantorei kontsertide kavas oli nelja sajandi heliloojate vaimulik looming. Kavas oli Bachi, Schützi, Purcelli ja teiste heliloojate teoseid.

Esimene kontsert toimus Tallinnas Pühavaimu kirikus 22. juulil 1998. Kahjuks oli üsna vähe rahvast kuulamas ja seetõttu ka nende enda esinemine pisut ebakindel. Kuid mida kontsert edasi (Pärnu, Viljandi) seda paremini neil läks ja seda rohkem oli ka publikut, Viljandis küll suuresti tänu folgifestivalile.

Kontserdi järel suundusid seda kuulanud Estonia Seltsi Segakooril lauljad "Hella Hunti". Hiljem väljusid kirikust ka sakslased, kellest ühel osal tekkis sama probleem - kuhu minna? Õnneks juhtus üks ESS-i lauljatest seda tähele panema ning juhatas ka nemad "Hella hunti". Tegemist polnud vist siiski nendega, kes pildil on. Nagu sakslaste riietusest näha, vedas neil tohutult ilmaga - see oli harv nädal, mis ka tegelikult suve meenutas.

Õhtu "Hellas Hundis" tähendas esimesi põhjalikke kontakte Estonia Seltsi Segakoori ja Göttingeni koori lauljate vahel. Nagu on piltideltki näha, õnnestus koorilauljate jaoks saada pikem laud "Hella Hundi" siseõues. Enne lahkumist aga otsustasid mõned piljardifännid oma kätt proovida.

Järgmise päeva, 23. juuli, veetsid Sankt-Jacob Kantorei lauljad Lahemaa rahvuspargis

Kõigepealt heideti pilk Sagadi mõisale ja selle sisse (vasakpoolne foto). Mõisa saalis võeti ka laul üles ning Saksa koorilauljad jäid mõisa saali akustikaga igati rahule. Tõeliseks elamuseks ja söögiisu tekitajaks oli neile aga sakslastele paaritunnine matk Lahemaa rahvuspargi ürgmetsas (foto keskel). Pärast sööki sõideti Võsu randa suplema. Vesi oli soe, hiljem selgus, et 20- kraadine.

Lisaks suplemisele ja võrkpallimängule Võsu rannas oli Göttingeni kooril varuks ka muid lõbustusi. Kõrtsi juures mindi pärast sööki külakiigele, nii rannas kui ka hiljem Palmse mõisa aias aga harrastati taldrikuloopimist. Paraku jäi fotole kõik muu peale lendava taldriku.

Lahemaa-ekskursioonile järgnenud päeval suundus Göttingeni kirikukoor Sankt-Jacob Kantorei Pärnusse, sealt edasi aga Viljandisse

Pärast lõunasööki "Postipoisis" ja ringkäiku linnas, sealhulgas Pärnu kui tõelise suvepealinna nautimist merevees andsid Göttingeni koorilauljad kontserdi Eliisabeti kirikus. Koor oleks ehk küll heameelega laulnud publikule lähemalt, kuid võimas astmestik oleks sundinud mehi olema peadpidi lühtris. Kontsert sai parem, kui Tallinnas.

Kontserdi järel nägi vähemalt siinkirjutaja esmakordselt einestamist kirikusaalis, täpsemalt selle rõdul. Kui näiteks restoranides söömise eest tasus igaüks ise, siis see õhtusöök tehti Göttingeni koorile välja. Söögiks ettevalmistuste tegemise käigus ostis Heli kogu lähedalasuva kulinaarkaupluse salatitest tühjaks. Pärast õhtusööki olid kõik salatikausid tühjad! Loodetavasti ei tekkinud kellelgi poe püsiostjatest just sel päeval vajadust osta kartuli- või riisisalatit.

Kui kõik sai söödud ja kraamitud, asuti Viljandi poole teele. Seal võttis koorirahvast öö hakul vastu Männimäe hotell ja Peetri äia-ämma pakutud öömaja, rahvusvahelise pärimusmuusika festivali melu ja vihmasadu. Viimane lakkas järgmiseks päevaks. Õhtuks hakkas isegi päike paistma.

Viljandi kontserdipaik oli Jaani kirik. Sealne kontsert oli ühtlasi Sankt-Jacob Kantorei kolmest kontserdist kõige publikurohkem. Ka esinemine läks sellest ja kiriku heast akustikast innustatult ehk kõige paremini. Kindlasti aga mõjus omamoodi "dopinguna" ka festivaliõhkkond - neilsamadel öötundidel, kui Saale, Mati ja Jaanus vettisid vihma käes "Untsakate" kontserdil, olid meie Saksamaa sõbrad samas kirikus üht kontserti kuulamas. Osa kontserdieelsest ajast veetsid aga paljud tantsuringis Siim Sarve lõõtsmooniku saatel. Mõnedki olid aga ärkamisaja tegelase Carl Robert Jakobsoni elusuuruses skulptuuri paigaldamise tunnistajaks. Erinevalt ajalehes "Sakala" etteteatatust aga ei toimunud skulptuuri pidulik avamine kultuuriminister Jaak Alliku ja teiste osavõtul siiski mitte sel, vaid järgmisel päeval.